kolmapäev, 31. oktoober 2012

Geia sou...Kreeka


Tere taas!

See on juba meie 11. postitus. Loodame, et Te olete meie blogiga rahul, kui ei, siis postitage oma ettepanekuid või soovitusi all 

Kuigi väljas on Meil varajane talv...räägime me Teile ühest SOOJAST riigist, kus pole sellist aastaaega nagu "talv" isegi olemas. EHH :(




Kreeka


Zákynthos



Zákynthos ehk itaaliapäraselt Zante on üks Joonia saartest, asub Kreekas. 
See on Kreeka suuruselt 11. saar ja asub Joonia meres.


Oma 400-ruutkilomeetrise pindalaga on ta umbes poole väiksem kui Hiiumaa ja kaks korda suurem kui Muhu. 
Puhkajale tähendab see, et kõik on mõnusalt käe-jala juures.


Lääneosa on mägine, kõrgusega kuni 756 meetrit. Saare pindala on 402 km².


Puhkajale tähendab see, et kõik on mõnusalt käe-jala juures. Et saart avastama sõita, pole autorendiks vajadust.
Rollerist piisab täiesti, aga võib ka laevareiside ja taksodega sõita. Zakinthos kohta võib öelda, et see on pigem saar perepuhkuseks.


Kõik on küll olemas – rannad ja päikesepaiste, kreekalikult maitsev söök-jook, veespordi võimalused ja meelelahutus lastele –, aga veidi väiksemas mastaabis kui tuntumatel saartel.





Zakinthose kuurort























Üldiselt paikneb enamik randasid ja linnasid saare lõuna- ja idarannikul, põhja- ja läänekülg on mägised ja vähem rahvastatud. Pealinna Zakinthose kõrval on saare suurimad kuurordid Tsivili, Alykes ja Kalimaki (pigem perega reisijaile) ning Laganas (peolembestele).



                 Kalamaki









Laganas hiilgab laia liivaranda, mis ulatub ühest kuurordist teise ja pakub tänu oma pikkusele võimalust melust kaugemale jalutada ning omaette rannamõnusid nautida. Selle kandi vetes toimetab ka saare vapiloom merikilpkonn Carreta carreta.



               Laganas
























Tsivili on iseenesest õdus ja populaarne kuurort, kuid selle madal ja turvaline liivarand on võrdlemisi ülerahvastatud. 
Õnneks aga on Tsivilist mugav sõita üles põhja poole otsima pisikesi kivikliburannakesi, kus vesi läheb kiiremini sügavamaks ja publikutki on vähem.


Tsivili


























Porto Roxa ja Porto Limnonias on omanäolised kaljused rannad, kuhu pääseb Agios Leoni nimelisest külakesest saare lääneküljel.
Kaunites väikestes abajates pääseb vette kaljult karates. Porto Roxa on väiksem ja mingit „tsivilisatsiooni” seal ei ole, nii et vesi ja muu vajalik peab endal kaasas olema. Porto Limnonias aga asub kaljuserval tavern, mis pakub kohalikke delikatesse, juua ning imelist vaadet.



                 Porto Limnonias





Video selle kohta saada vaadata siin:





teisipäev, 30. oktoober 2012

Anyo \(^_^)/ Lõuna-Korea



Tere kõikidele! 
Täna on plaanis Teile rääkida minu lemmik riigist, loodame, et ta meeldib Teile kaa. =^∙^=


Lõuna-Korea







Lõuna-Korea asub Ida-Aasias, Korea poolsaare lõuna osas, 33. ja 39. põhjalaiuse vahel. 

Seda riiki peetakse roheliste uste ning avatud ja abivalmite inimeste maaks ja nimetatakse ka hommikuvärskuse riigiks.

Üle poole Lõuna-Korea territooriumist on mägine ning kõrgeim punkt asub Hallasani saarel ja ulatub 1950 m kõrgusele. 


Eredaid elamusi pakkuvate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Korea kolm ajaloolist pealinna, need on Seoul, Gyeongju ja Buyeo.



Looduse nautijatele, aga võivad pakkuda põnevust Baekdudaegani mäestik ning Hallasani, Seoraksani ja Jirisani mägi, mitmel pool asuvad koopad ja Kollase mere ning Jaapani mere rannik.

Parim aeg külastamiseks on sügis, septembrist novembrini, mil taevas on sinine ning ilm tavaliselt päikseline ja soe. Kevadel on teine hea külastus aeg, mil loodus on õites. 







Koreas on olemas imeline saar ning selle nimeks on Jeju. Ta asub Lõuna-Korea lõunatipus  ja teda kutsutakse tihti "Korea Hawaiiks" ja mitte põhjuseta. Seda vulkaanilise päritoluga saart iseloomustavad palmid, kaktused, valge liivaga rannad, korallid ja suur valik meelelahutust puhkuseveetjale. 
See on samuti lemmikpaik rannapuhkuse veetmiseks nii kohalikele kui ka turistidele. Siin asub ka Korea kõrgeim mäetipp, millest ma rääkisin varem. 


                 Jeju saar






Seongsan Ilchulbong on vulkaanilise päritoluga mägi, mida nimetatakse ka Päikesetõusu Mäetippuks. Ta on moodustunud umbes 5000 aastat tagasi . Seongsan asub Jeju saare idarannikul. 
Mõned inimesed kes on näinud seda, rääkisid, et ta sarnaneb hiiglasliku vana lossiga. Seongsan Ilchulbong on 182 m kõrge. Ning temast avanev vaade on tõeliselt hämmastav.


Seongsan Ilchulbong





Chonji on Korea kraatri järv, mida teismoodi kutsutakse ka "Paradiisi järveks". Ta asub Gyeongju Rahvuspargis.
See järv pääses ka Guinnessi raamatusse, kuna ta on kõige kõrgem kraatrijärv maailmas. Selle kõrgus veest on 2190 m ja pindala on 9.82 km2. Chonji kraater on tekkinud pärast tugevat vulkaanipurset 969 aastal.


                       Paradiisi järv




Veel üks vaatamisväärsustest on kindlasti Korea idaosas asuv Taebaeki mäestiku kõrgeim mägi. 
Selle mäetipu kõrgus on 1708 m merepinnast. See asub Lõuna-Korea kirdeosas Kangwoni provintsis ning paikneb Seoraksani rahvuspargi territooriumil. 
Muuhulgas selle rahvuspargi territooriumil asuvad veel Yukdami ja Biryeongi joad, mitmed maalilised orud ja järved ning isegi kaks budistliku templit.


             Mägi Seoraksan 




Vaata ka videot 
                                                                                              ↓





esmaspäev, 29. oktoober 2012

Tervetuloa Soome!


Nii siis kallid blogilugejad. Kuna käisime vahepeal Soomes, mõtlesimegi teha järgmise postituse justnimelt SOOMEST!

Soome on Meie naaberriik ning sinna on üpris kerge saada. Nii et pärast meie sissekannet, igaüks peaks teadma, et Soome ei ole ainult maitsva sokolaadimaa, vaid ka ilusa loodusega riik! :D



Soome



Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel, ta on üks Põhjamaadest ja ka üks maailma põhjapoolseimaid riike. 
Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. 

Üldiselt on Soome rohkete metsade ja järvedega kaetult suhteliselt üksluise loodusega tasane, kõikjal voogava tumerohelusega maa.
 Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme.

Põhja-Soomes, eriti Lapi maakonnas on lähisarkriline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. 

Metsade ja järvede maa Soome on kuulus oma kauni ja puutumata looduse poolust, sellepärast teda tihti nimetatakse tuhande järve maana. 

Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga,esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva. 
Põhja-Soome suve valged ööd, mille jooksul päike ei looju, kestavad umbes 10 nädalat. Talvel jääb päike samas piirkonnas ligi kaheksaks nädalaks silmapiiri taha varju. 

Parim aeg külastamiseks on suvi, kuid ka talvel on seal väga mõnus kuna sooja Golfi hoovuse läheduse ja madalikuse pinnamoe tõttu on ilmastik seal suhteliselt pehme. 


Soomes esinevad väga ilusad polaarööd ja päevad, sellepärast soovitan kindlasti minna Soome kui on just nende aeg, kuna see on tõeliselt imeline loodusnähtus.

                 Polaaröö Juensuul





Imatra kosk  on kosk Soome kaguosas, Imatra linnas Vuoksi ja on ka Euroopa suurim kosk. Jõgi langeb seal umbes 500 m pikkuselt kitsas graniitkuristikus 18,4 m. 
Alates 1929. aastast kasutatakse seda langust elektrienergia tootmiseks ning vesi suunatakse ümber. Kuid vaatamata sellele ta on jäänud ilusaks.


Imatra kosk





















Aavasaksa on mägi Soomes, mis asub Lapi maakonnas Tornio jõe kaldal ,70 km kaugusel Torniost. Mäe kõrgus merepinnast on 242 m ning ta on ümbruskonna mägedest selgesti kõrgem.



                                  Aavasaksa mägi







Inari ehk Aanaar on suuruselt Soome kolmas ja Euroopa kuues järv. Ta asub Lapimaal ning pindala on 1050 km². Suurem osa Inari järvest on madalaveeline, kuid sügavaim koht on 94 m sügavune. 
Järves on umbes 3000 saart ning see järv on vägagi kalarikas.


                                  Inari järv



































Kindlasti vaadake ka seda videot!



pühapäev, 28. oktoober 2012

Welcome to USA!


Hey! Nüüd siis natuke USA'st, nimelt siis mugavuste, ilu ja sooja kliima Hawaii saarest. Mida paljud peavad Paradiisiks maa peal.



Ameerika Ühendriigid



Hawaii saar
 
Hawaii saared on saarestik Polüneesias. 
See saar on teistest Hawaii saarestiku saarest noorem. 
Hawaii on Ameerika Ühendriikide 50. osariik ja paikneb saartel Vaikses Ookeanis, kus valitseb troopiline kliima. 

Mägine saar on kujunenud viie kilpvulkaani liitumisel. 

Enamik saarest koosneb kahe saare keskossa jääva vulkaanihiiglase Mauna Kea ja Mauna Loa laavaväljadest. 

Hawaii saart tihti nimetatakse maapealseks Paradiisiks. 

Oma lopsaka ning jumaliku loodusega, keevaliste vulkaanide, purskavate vaalade ja suurepärase köögiga on Hwaii täiuslik reisisihtkoht, kus iga veedetud päev tundub fantastilisena. 





























Hawaiil ei ole palju kollaseid liivarandasid. Tänu vulkaanilisele aktiivsusele on liiv kas hall, roosa või must värvi. Kuid kõik nad on väga eripärased ja ilusad.


                 Hanauma Bay rand








Mauna Kea on  mõõdetuna ookeanipõhjast maailma pikim mägi. Kõrgus merepinna kohal 4205 m, sügavus merepinnast põhjani 5998 m.
Mäetipp on detsembrist maini lumega kaetud ja seal käiakse isegi suusatamas. 
Mauna Keal on maailma suurim observatoorium - õigemini on siin esindused kõigil suurematel maailma observatooriumitel.


Mauna Kea mägi






















Kilauea on Hawaii vulkaan, mis asub kõige suuremal saarel. Ta on saare kõige noorem ja ka kõige kagupoolsem vulkaan.
Kuna vulkaan on suhteliselt noores eas on ta üks aktiivsemaid vulkaane maailmas.


                                         Kilauea vulkaan






Pidev murdlainetus ja geoloogilises lähiminevikus jõudsalt alanenud ookeanitase on piki Kauai looderannikut vorminud ühe saare kirkamatest looduslikest pärlitest - Na Pali kaljuranniku. 



                                  Na Pali kaljurannik


laupäev, 27. oktoober 2012

Musha-Musha, Jaapan (^^)


Tsau!
Täna räägime väga ilusast ja salapärasest riigist nagu Jaapan.



Jaapan



Jaapan on saareriik, mida kutsutakse tuhat väikest ja neli suurt saart. Jaapan asub erinevatel saartel Ida-Aasias, valdavalt 30. ja 46. põhjalaiuse vahel.

Seoses sellega riigi kultuuri on mõjutanud tema mägine maastik: rohkem kui 80 protsenti Jaapani territooriumist on mäed.


Jaapani loodus oma saarte, mägede ja järvede-jõgedega on tõesti imeline, kuid ükskõik kuhu Jaapani otsa ka minna, ikka on näha, kuidas inimkäsi on loodust oma äranägemise järgi ümber kujundanud.

Jaapan on kaasaaegse maailma üks kõige mitmekülgsemaid turismisihtpunkte.

Jaapanis võib kohata väga huvitavat loodust, iidset kultuuri ja aastatuhande vanust arhitektuuri, aga ka ülimalt modernseid ehitisi, tehnikasaavutusi ja meelelahutusi.

Peale vulkaanide on Jaapanile iseloomulikud maavärinad, tsunamid (hiidlained) ja vihmaperioodidega kliima.

Geotermilisest aktiivsusest tingituna on Jaapanis ka palju kuumaveeallikaid. 

Riigi pikkus ja mägine maastik teevad kliima mitmekülgseks. Sellepärast parim külastusaeg on märtsist maini ja septembrist novembrini, mil on ilma poolest stabiilne periood.





Väga ilus koht on näiteks Fuji tegevvulkaan, mis asub Honshū saarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji viimane vulkaanipurse toimus aastal 1708.

                                                                                  Fuji vulkaan



















Üks Jaapani vaatamisväärsustest on ka Miyajima saar, mille tegelik nimi on Itsukushima. Esiteks seal asub tuntud Shinto Shrine värav ehk värav, mis puhastab hinge kui selle alt läbi kõndida mõõna ajal. Teiseks on seal Mt. Misen, mis tõlkes tähendab Püha mägi, mille otsa peab igaüks jaapani uskumuse järgi ronima, et saada õnnelikuks. 


                               Miyama saar




Shinto Shrine








Üks ilusamaid järvi Jaapanis on Towada on järv Honshū saare põhjaosas. See asub Aomori ja Akita prefektuuri piiril. Towada on kaldeerajärv, mis asub merepinnast 400 m kõrgusel. Pindala on 61,1 km². Suurim sügavus on 327 m, keskmine sügavus 71 m.


                 Towada järv



Jaapanis on olemas isegi eriline kõnnitee, mille nimeks on Kanchogai-dori ja mis asub Towada linnas. See tee on ääristatud mändide ja kirsipuudega ning lillepeenartega, kus õitsevad erinavad lilled aastaringselt. Lisaks sellele, seal asetsevad veel  hobusekujud. See kõnnitee on väga tuntud Jaapanis ja igaüks, kes külastab Jaapani peaks raudselt seda oma silmadega nägema.


Kanchogai-dori tee




























Tõusva päikese maal on ka palju erinevaid aedu. Üks vanemaid on Saiho-ji, mille rajati 1337.aastal. Suur aed paikneb kahel tasapinnal, alumine sambla aed oma ühtlase rohelise koloriidiga sisendab rahu ja vaikust, ülemine kuiv aed, aga võimsate kivide ja kolmeastmelise kaskaadiga loob tunde looduses toimivatest vastandlikest jõududest. 



  Saiho-ji Samblaaed